+37256681555
Küttesüsteemi vee kvaliteet - süsteemi eluiga, töökindlus ja küttekulud.
Küttesüsteemi vee koostis – juhtivus, pH, mineraalide sisaldus ja gaasilisus – määrab, kas torustikus ja soojusvahetites tekib katlakivi, korrosiooni või muda. Need nähtused vähendavad soojusvahetite efektiivsust, suurendavad pumba koormust ja võivad lühendada küttesüsteemi eluiga mitu korda.
Alljärgnev on üldine ülevaade küttesüsteemi vee tähtsusest ja erinevatest veetöötlusviisidest.
Detailne info konkreetsete lahenduste kohta on toodud eraldi lehtedel:
küttevee demineraliseerimine (VDI 2035)
küttesüsteemi inhibiitoritega töötlemine
VDI 2035 – standard, mis määrab küttesüsteemi vee omadused
VDI 2035 on Euroopa üks olulisemaid küttesüsteemi vee kvaliteeti käsitlevaid standardeid. Selle eesmärk on vältida kahte peamist probleemi:
- katlakivi teket kuumades soojusvahetites
- korrosiooni teket süsteemi metallosades
Standardi järgi peab küttesüsteemi täidetav vesi olema madala juhtivusega, õiges pH-vahemikus (tavaliselt 8.2–9) ning võimalikult gaasivaba. Kõige tavapärasem viis nende nõuete saavutamiseks on täielikult demineraliseeritud vee kasutamine.
Demineraliseeritud vesi ei sisalda soolasid, mistõttu katlakivi ei teki ning madal juhtivus pidurdab metallosade korrosiooni. Kui soovid detailsemat tehnilist infot ja kasutusnäiteid, vaata: Demineraliseeritud küttevesi (VDI 2035).
Inhibiitoritega töötlemine – millal seda kasutatakse?
Inhibiitorid on spetsiaalsed kaitselisandid, mis moodustavad torustiku ja seadmete sisepindadele
õhukese
kaitsekihi. See kiht aeglustab korrosiooni ja vähendab katlakivi teket ka siis, kui vee
mineraalide sisaldus
on suurem või süsteemi ei ole võimalik täielikult välja pesta.
Küttesepp OÜ kasutab spetsiaalset inhibiitor konsrevanti, mis ei sisalda nitriteid ning
kõik selle koostisained on keskkonnale ohutud.
Inhibiitorid sobivad:
- nii uutesse kui vanematesse küttesüsteemidesse
- segamaterjalidega torustikesse (nt teras + vask + plastik)
- süsteemidesse, mida ei ole võimalik täielikult puhastada, siiski aitab edasise korrosiooni, katlakivi ja muda tekkimist vähendada
Inhibiitorite mõju kestab tavaliselt 1–2 aastat, seetõttu vajab süsteem perioodilist kontrolli. Täpsem ülevaade on eraldi teemas: Inhibiitorid küttesüsteemis.
Võrdlus: demineraliseeritud vesi vs inhibiitoritega töötlemine
Allolev tabel annab kiire ülevaate kahest peamisest küttesüsteemi veetöötluse viisist ja nende sobivusest erinevates olukordades.
| Lahendus | Demineraliseeritud vesi (VDI 2035) | Inhibiitoritega töötlemine |
|---|---|---|
| Keemia kasutamine | Kasutab keskkonnasõbralikku PH stabiliseerijat | Inhibiitor on keskkonnale ohutu |
| Katlakivi kaitse | Väga hea | Väga hea |
| Korrosioonikaitse | Väga hea, kui vee juhtivus näitajad ja PH on normi piires | Väga hea, kui kontsentratsioon õige |
| Hooldusvajadus | Väike, tuleb kontrollida hoolduse käigus 1 kord aastas | Mõõdukas, 1-2 aasta järel tuleb lisada inhibiitorit |
| Sobiv uutele süsteemidele | Jah | Jah |
| Sobiv vanadele süsteemidele | Vajab puhastust | Jah |
| Vastavus standardile | Jah, VDI 2035 | Ei |
Millal valida kumb meetod?
Üldpõhimõte on lihtne:
Nii uutes kui vanades süsteemides võib kas vee täielikult demineraliseerida ja ph viia aluse
poolele või lisada lihtsalt inhibiitorid ja selle konsentratsiooni 1-2 aasta tagant
kontrollida.
Kui soovid täpsemalt teada, milline lahendus sobib sinu süsteemile, vaata eraldi teemasid: demineraliseerimine ja inhibiitorid.
Küttesepp OÜ pakub küttevee töötlemise teenust
üle Eesti, eelistatum piirkond Tallinn ja Harjumaa.
Teenuse teostan mobiilsete seadmetega objektil kohapeal.
Miks on küttesüsteemi vee kvaliteet nii oluline?
Küttevee kvaliteet mõjutab otseselt süsteemi eluiga, energiakulu ja töökindlust. Halb vesi tekitab katlakivi, korrosiooni ja muda, mis omakorda suurendab küttekulusid, vähendab soojusvahetite võimekust ja koormab pumba tööd.
Mis on VDI 2035 ja miks seda järgida?
VDI 2035 on Euroopa küttesüsteemi vee kvaliteedi standard, mis aitab vältida katlakivi teket ja sisemist korrosiooni. Standardi järgi peab küttesse lisatav vesi olema madala juhtivusega, õige pH-ga ja võimalikult gaasivaba. Standardi järgi täidetud süsteem töötab kauem, vaiksemalt ja väiksema energiakuluga.
Millal on vaja kasutada demineraliseeritud vett?
Demineraliseeritud vesi sobib kõige paremini uutele või renoveeritavatele küttesüsteemidele. See tagab katlakivivaba töö, kaitseb soojusvaheteid ja vähendab pumba kulumist. Demineraliseeritud vesi on soovitatav ka siis, kui katlas või soojuspumbas on tundlikud teras- ja alumiiniumsoojusvahetid.
Millal sobib inhibiitoritega töötlemine?
Inhibiitoreid kasutatakse nii uutes kui vanades süsteemides või segamaterjalidega süsteemides, ka seal kus vee täielik väljavahetus ei ole võimalik. Inhibiitor moodustab torustiku sisepinnale kaitsekihi, mis aeglustab korrosiooni ja hoiab ära katlakivi teket. Kaitse kestab tavaliselt 1–2 aastat ning vajab perioodilist kontrolli.
Kas inhibiitorid ja demineraliseeritud vesi sobivad koos?
Üldjuhul ei ole vaja neid kaht meetodit kombineerida. Demineraliseeritud vesi hoiab süsteemi puhta ja korrosioonivaba ka ilma keemiata. Inhibiitoreid kasutatakse siis, kui süsteem on vanem, määrdunud või ei vasta VDI 2035 nõuetele.
Kui tihti peab küttevee kvaliteeti kontrollima?
Uues või renoveeritud süsteemis piisab tavaliselt 1 kontrollist aasta tagant. Inhibiitoritega töötlemise puhul soovitatakse kontrollida samuti kord aastas, sest kemikaali kontsentratsioon väheneb aja jooksul.
Kas süsteemi pesu on enne täitmist alati vajalik?
Kui torustikus on roostet, muda, katlakivi või vana kasutatud vesi, on pesu väga soovitatav. Uuesti täites demineraliseeritud veega saavutad maksimaalse kaitse ainult siis, kui süsteemi sisemus on puhas. Vanades süsteemides, mida ei saa täielikult puhastada, on parem kasutada inhibiitoreid.
